Valvamispühapäev
Heebrea kirja autor ütleb meile: „Pigem julgustagem üksteist iga päev, niikaua kui veel
öeldakse „täna”, et keegi teist ei paaduks patu pettuse läbi!” Hb 3:13. Kas oled märganud, kui kergesti võib inimene Jumalast kaugeneda? Tavaliselt ei juhtu see üleöö. Ühel päeval jääb palve vahele, teisel päeval ei leia aega Piibli lugemiseks. Ühel hetkel märkame, et kirikusse minek ei ole enam nii oluline ja Jumalaga suhtlemine on jäänud harjumuseks, mida aina edasi lükkame. Nii võib süda tasapisi kõvaks muutuda, ilma et me seda ise märkaksime. See kirjeldatud pilt on nagu lõke, mis vajab pidevalt puid. Kui me enam puid juurde ei lisa, ei kustu tuli kohe, vaid põleb veel mõnda aega, kuni lõpuks jääb järele vaid tuhk. Nii vajab ka meie usk igapäevast hoidmist. Vajame Jumala Sõna, palvet ja osadust kaaskristlastega.
Heebrea kirja sõnum on aga eriti ilus selle poolest, et see ei räägi ainult meie isiklikust usust, vaid ka vastutusest üksteise eest. Mõnikord piisab ühest heast sõnast, telefonikõnest või küsimusest: „Kuidas sul läheb? Kas võime sinu eest palvetada?”. Me ei tea kunagi, kui palju võib selline väike tähelepanu kellelegi tähendada. Ärgem lükakem Jumalaga kohtumist homse peale. Täna on see päev, mil võime Tema poole pöörduda, oma südame avada ja üksteist julgustada. Püsigem Kristuses, sest Tema on tõotanud jääda meiega.
Palve
Hea taevane Isa, hoia meie südamed avatuna Sinu häälele. Anna meile jõudu jääda usus kindlaks ka siis, kui oleme väsinud või ükskõikseks muutumas. Õpeta meid märkama enda kõrval inimesi, kes vajavad julgustust, head sõna või palvet. Aita meil üksteist usuteel toetada ja Sinu armastuses püsida. Ära lase meie usul kustuda, vaid süüta meis iga päev uus lootus. Aamen.
Foto on tehtud Paliveres oktoobris. Noored härmas männid kasvavad suurte mändide keskel, kes pakuvad neile kaitset tuulte ja tormide eest. Samal ajal toetavad ka noored puud üksteist oma kasvuteel, nende juured põimuvad ning annavad üksteisele jõudu ja tuge.
Nii on ka meie usuteel. Igal koguduseliikmel on oma oluline roll, nii noortel kui ka vanadel. Vanemad saavad oma kogemuste ja tarkusega olla noorematele toeks ning pakkuda neile kindlust ja kaitset. Noored omakorda toovad kogudusse värskust, elujõudu ja uusi kasvuvõimalusi.
Me ei kasva usuteel üksi. Me vajame üksteist, sest just üheskoos, üksteist toetades ja kandes, saame kasvada tugevamaks nii usus kui ka osaduses. Nii nagu metsas hoiavad puud üksteist, hoiab ka Kristuse armastus meid ühises osaduses. Foto: Kristo Hüdsi.