Foto: Illimar Toomet
Aita säilitada meie kultuurilugu. Nõva kirik vajab Sinu toetust. Kogudus on tänulik annetuse eest!
Arveldusarve:
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Nõva Püha Olevi kogudus
Swedbank EE702200001120116909
Vaata virtuaaltuuri siin.
Kohaliku rahvapärimuse järgi olnud juba aastal 1200 Nõval Püha Olevi kabel. Legend räägib, et merel olid paksus udus ekselnud Norra meremehed, kes lubasid, et kui nad eluga maale pääsevad, püstitavad nad tänutäheks Jumalale pühakoja. Siis kuulnud nad udus kukelaulu ning selle peale laevaga kaldale sõites jõudsid nad Nõva randa. Nagu lubatud, ehitasid nad rannikule kõrgemale künkale, kohaliku mõisa tuuleveski kõrvale kabeli ja pühendasid selle Pühale Olavile, pühakuks kuulutatud Norra märterkuningale. Sellest ajast saadik peetakse Nõva kirikus Olavipäeva. Kuke auks, kelle kiremine nad õigesse suunda juhatas, on kiriku tornis lisaks tavapärasele ristile ka kullatud kuke kuju. Vaadates 200 aastat vanu kaarte, kus praegune metsajärv Lepaauk on veel merelaht ning arvestades pidevat maa kerkimist ja mere taganemist, võib uskuda, et aastal 1200 loksus meri just kirikukünka nõlva all.
Kuni 2002. aastani pidas külarahvas praeguse kirikuhoone ehitusajaks 1636. aastat. Pärimusele toetudes peeti Nõval 1936. aastal suurejooneliselt kiriku 300-ndat sünnipäeva. 2002. aastal tehtud dendrokronoloogiline analüüs määras kirikuseinas asuvate palkide mahavõtmise aastaks 1749, nii et tegelikult võib kirik olla siiski sada aastat noorem ehk ehitatud umbes 1750-ndatel aastatel. Samas ei pruugi see kogukonna mälule tuginev arvestus sugugi vale olla ja mingi osa praegusest kirikuhoonest pärinebki 1636. aastast, kuid on remonditud või osaliselt taastatud 18. sajandi keskel toimunud tulekahju tõttu. Küllap annavad edasised uuringud kindlamat selgust.
Dendroloogiline uuring sobib hästi peale laastavat Põhjasõda alanud usulise ärkamisega Läänemaal.
Mõnikord, kui räägitakse Nõva kirikust, on inimeste kõnepruugis kasutusel sõna “kabel”. Mis on kiriku ja kabeli erinevus? Käsmu, Haljala ja Narva koguduste õpetaja Urmas Karileet, on seda põhjalikult selgitanud – loe tema artiklit “Kabel või kirik”. EELK Nõva Püha Olevi kogudus peab enda pühakoda kirikuks. Nõva kirikuhoone kõrval 7,5m edelas asub väike kabel.
Rannakirikule omaselt on Nõva kirikus ka hukkunud laeva fragment. 1857. aasta 10. oktoobril kell 10 alustas Vene aurik Hero kapten Heinrich Engelundi juhtimisel teekonda Tallinnast Riiga. Kell 15.30 sõitis laev karile Osmussaare juures Neugrundi madalal ja hukkus. Selle laeva nimesilt on Nõva kiriku eeskoja seinal.
Nõva kirik ja kabel. 22. märts 2025.
29. juulil on meie kiriku nimipühaku – Norra kuninga Püha Olavi nimepäev. Muistne Norra kuningas Olav on kiriklikult pühitsetud märtrina ja kõrgesti austatud kui Norra apostel, kes viis lõpule pika ja vaevalise Norra ühendamise ja ristiusustamise protsessi. Kuningas Olavi kultus märtri ja apostlina kasvas ja levis väga kiiresti kogu Skandinaavias, Briti saartele. Madalamaadesse, Hispaaniasse, Venemaale ja kaugemalegi. Eestis on Pühale Olavile peale Nõva kiriku pühendatud ka Tallinna Oleviste, Vormsi ja mõlema Pakri saare kirikud.
Nõva kirik on pühendatud Pühale Olavile ehk Olav II Haraldssonile, kes oli kuningas Harold Grenske poeg ning kes valitses aastatel 1015-1028, tegutses Läänemerel ja Normandias, võttes aastal 1013 Rouenis vastu ristiusu. Norrasse naasnuna sai temast kuningas, Norra riigi looja ja maa ristiusustaja. Langes Stiklestadi lahingus Põhja-Norras 29. juulil 1030. Aastal 1031, juba aasta ja viie päeva möödudes tema surmast, kuulutati ta pühakuks. Tema surma sümboliseeriv Püha Olavi märtrikirves on kantud ka Norra vapile ja Bjørnstjerne Bjørnson, Norra hümni sõnade autor, on lisanud 1864. aastal Norra riigihümni sõnadesse Olavi kuningliku teo …“Olav joonistas oma verega risti sellele riigile.” Vanima pildi temast leiab Petlemmas Kristuse sünnikiriku võlvi kandesambal. Ta on pühak nii lääne- kui ka idakirikus. Eestis tähistatakse Norra kuninga Olav II Haraldssoni surmapäeva põhiliselt Lääne-Eestis ja saartel, Olaviteel, kunagisel mereteel, mis algab Sõrve sääre tipust ja kulgeb piki Saaremaa, Lääne- ja Põhja-Eesti rannikut Oleviste kirikuni Tallinnas.
Kirikuhoone kõrval asuvast kabelist ja kalmistust.
Vanadest pärimustest on teada, et Nõval olnud Püha Olevi kabel juba aastal 1200 ja sellest ajast on siinne ümbrus olnud ka matmispaigaks. Kohalikud teavad rääkida, et kabeli ida- ja lõunapoolne sein on uuesti üles ehitatud 1920-ndate alguses (A. Pajuste andmetel). Kabel võib olla Põhjasõja eelse eelmise kiriku säilinud osa, kuhu võib olla maetud (?) toonane kohalik mõisaproua Hedwig Katharina von Mohrenchildt. Baltisaksa aadlisuguvõsale Mohrenschildt’idele kuulusid Eestimaal paljud mõisad ja nad olid Nõva mõisa omanikud aastatel 1745 – 1778. Järgmised Nõva mõisa omanikud olid von Franzad (1778 – 1833). Kabeli ette rajati uute mõisaomanike von Franzade matmispaik. Mõisaproua Josephine (Unger- Sternberg) Baggehuffiwudti hauaplats kaugemal kabeli II värava juures. Tema suri 1917 aastal. Mõisaproua valmistas enda hauale risti ise. Unger-Sternbergide suguvõsa käes oli mõis aastatel 1838-1922 kuni mõis riigistati.
Üle tee on pühitsetud nn. ,,vene” surnuaed, kuhu on maetud paarkümmend õigeusklikku ajavahemikus 1895-1940 a. Kuna piirkonnas on olnud valdavalt luterlased, siis on säilinud vaid mõned võsast väljaraiutud ristid.
Nõva mõisa lugu
Ajaloos moodustasid kirik ja mõis ühe seotud haldusüksuse ja nii on huvitav peatuda Nõva mõisal. Nõva ümbrus kuulus keskajal Padise kloostrile ning kloostri majandusmõisat on esmamainitud 1559. aastal.
17. sajandil vahetas Nõva mõis tihti omanikke: 1609. aastal kinkis Rootsi kuningas Karl IX mõisa Otto von Budenbrockile, kes müüs mõisa 1639. aastal Fromhold von Lepsile. Fromhold von Lepsi surma järel kinnitati mõis võlgade katteks bürgermeister Berend Hetlingile, kuid 1657 sai Fromhold von Lepsi poeg lipnik Friedrich von Leps mõisa tagasi. Friedrich von Lepsi surma järel päris mõisa tema vend, haagikohtunik Reinhold von Leps. 17. sajandi lõpul kinnitati mõis kreeditoridele, kuid 1686. aastal mõis redutseeriti ja anti rendile Reinhold von Lepsile, kes jäi kroonule võlgu. Tema võlad maksis ära Christoph Droummer ja omandas pandiõiguse, mille loovutas 1720. aastal Otto Krügeri pärijatele.
Pärast Põhjasõda määras restitutsioonikomisjon 1723. aastal Nõva mõisa ühele Otto Krügeri pärijatest, Christoph Krechterile. Christoph Krechter pantis enda ja teiste pärijate nimel Nõva lesestunud kapteniproua Hedwig Katharina von Mohrenschildtile (sünd von Ulrich), kes omandas 1744. aastal pärusõiguse ning mõis koos Hatu mõisaga (nagu paljud teisedki Eestimaa mõisad) kuulus von Mohrenschildtidele. 1775. aastal müüsid Hedwig Katharina von Mohrenschildti pärijad Nõva mõisa lipnikule Hermann Otto von Mohrenschildtile (Hedwig Katharina von Mohrenschildti pojapoeg), kes suri vallalisena. 1778. aastast oli mõisaomanik H.O. von Lepsi tütretütretütar Christina Charlotte (sünd Ruden) von Franza, kelle surma järel päris mõisa Karl Ernst von Franza. K.E von Franza surma järel (1833), müüsid viimase neli tütart Nõva mõisa paruness Charlotte Helene Elisabeth von Ungern-Sternbergile (sünd Below), Peter Ludwig Konstantini abikaasale.
1838. aastal pantis Charlotte Helene Elisabeth von Ungern-Sternberg Nõva mõisa koos Sealepa, Vallipe karjamõisatega oma mehe vennale Eduard von Ungern-Sternbergile kolmeks aastaks, 1844. aastal ostis Heinrich Georg Eduard von Ungern-Sternberg mõisa pandiõiguse pärusomandiks. 1863. aastal, Heinrich Georg Eduardi surma järel päris mõisa tema pojatütar Josephine (Josy) Magdalene von Ungern-Sternberg.
1919. aastal päris Josephine Magdalene von Baggehufwudti (sünd von Ungern-Sternberg) poeg Eduard Baggo (Baggehuffwudt). Mõis riigistati 1919. aasta maareformiga. Mõisa riigistamise järel kolis hoonesse 1920. aastal kool ning järgnevatel aastakümnetel ehitati hoonet mitmeid kordi kooli vajadusi arvestades põhjalikult ümber. 2000te aastate algul oli hoone sedavõrd kahjustatud, et ta tuli lammutada ja 2002. aastal ehitati vana hoone kohale enam-vähem samade mõõtmete ja proportsioonidega uus koolimaja, mis osaliselt jäljendab mõisahoonet.
Koguduse liige Silja Silver räägib Nõva kirikust EKN haridustöö lühifilmis Läänemaa kirikud – Nõva Püha Olevi kirik. EKN haridustöö hõlmab nii kodu, koguduse kui kooli usundiõpetuse kaudu toimuvat õppimist.
Vaata lisaks õpetaja Kristjan Luhametsa Pereraadio saatesarja “Koguduse lugu” Nõva koguduse lugu ja uuri huvitavat Muinsuskaitse Aastaraamatust.
Kogudus 23. augustil 2016 aastal. Foto: Illimar Toomet
Nõva viimase mõisaproua Josephine von Baggehuwfudt’i poolt valmistatud unikaalsed pärgamentvitraažid kiriku altariruumi akendel. Foto: Illimar Toomet
Vabadussõja metallpärg, hukkunud auriku nimesilt ja Eesti vanim puidust ratasrist.
