Õp Kristo Hüdsi mõtisklus ja palve 28. oktoobril 2026

Pühade osadus

„Tema pühib ära iga pisara nende silmist ning surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist, ning valu ei ole enam.”(Ilm 21:4)

Apostel Johannes nägi Ilmutusraamatus uut taevast ja uut maad ning Jumala tõotust, et kord elab Jumal oma rahva keskel ja pühib ära iga pisara. See lootus kinnitas tagakiusatud kristlasi, kelle ustavus Kristusele võis maksta elu.

Hiljuti lugesin Ain Kalmuse romaani Tulised vankrid, mis jutustab piiskop Polykarpose elust ja algkristlaste katsumustest. Raamatus kirjeldatud kohtumised apostel Johannese ja Polykarpose vahel aitavad mõista, kuidas kujuneb inimese usk ja kutsumus. Johannese õpetus ja eeskuju olid olulised Polykarpose kujunemisel karjaseks, kes jäi Kristusele ustavaks ka surma palge ees.

Johannes, kes nägi Ilmutuses uut taevast ja uut maad, kuulutas Jumala tõotust: kord elab Jumal oma rahva keskel ning pühib ära iga pisara. Polykarpose elu ja märtrisurm annavad sellele lootusele inimliku mõõtme. Usk ei vabasta meid alati kannatustest, kuid annab jõu jääda Kristusele ustavaks ka siis, kui me ei näe maist väljapääsu.

Nii ühendab pühade osadus Johannest ja Polykarpost, algkristlasi ja meid tänapäeval. See on usu edasiandmine, üksteise eest palvetamine ja lootuse hoidmine ka katsumustes. Kui palvetame oma laste, ristilaste ja koguduse eest, kanname edasi sama pärandit, mis aitas algkristlastel vastu pidada.

Palve: 

Issand Jeesus, tänan Sind nende inimeste eest, kes on mind usus juhatanud ja palvetes kandnud. Aita minulgi kanda teisi palves ja anda edasi usku, mille olen ise vastu saanud. Hoia meid pühade osaduses ja kinnita meie lootust Sinu tõotusele, et kord elame igavesti Sinu juures. Aamen.

Wittenbergi lossikirik, mille uksele Martin Luther pärimuse järgi 31. oktoobril 1517. aastal, kõigi pühakute päeva eelõhtul, oma 95 teesi naelutas. Sellest sündmusest sai alguse reformatsioon, mis tähistas ühe ajastu lõppu ja uue algust. Wittenbergi lossikirikust on saanud 16. sajandi reformatsiooni üks tuntumaid visuaalseid sümboleid. Foto: Kristo Hüdsi.

Vaata lisa Wittenbergi osas siit.


Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga