Kahe riigi kodanik
„Kuningate Kuningas ja isandate Issand, kellel ainsana on surematus, Tema päralt olgu au ja igavene võimus.” (1Tm 6:15–16)
Me elame siin maailmas, oleme oma maa ja rahva liikmed, oma perede ja lähedaste keskel. Samal ajal oleme ristimise kaudu kutsutud kuuluma Jumala riiki. Kahe riigi kodanikena elame oma igapäevast elu, kuid meie lõplik lootus ei piirdu selle maailmaga, sest meie elu ja igavik on Jumala kätes.
Novembris, hingedekuul, meenutame neid, kes on käinud meie eel. Isadepäev tuletab meelde isasid ja vanaisasid, kelle elu ja eeskuju on jätnud jälje meie teele. Mõtleme tänuga sellele, mida oleme neilt saanud, aga võib-olla ka sõnadele, mis jäid ütlemata, ja haavadele, mis pole veel paranenud. Ka nemad olid ebatäiuslikud inimesed, nagu meiegi, kuid Jumala armastus on suurem kui meie eksimused ja tegematajätmised.
Jeesus ütleb, et ükski varblane pole Jumala ees unustatud ning meie juuksekarvadki on kõik ära loetud. Kui palju enam kannab Ta hoolt meie eest! Jumal ei vaata meid üksnes selle järgi, kes me täna oleme, vaid näeb meis oma lapsi, keda Ta armastab ja kellele Ta igatseb kinkida igavest elu.
Kahe riigi kodanikena on meil vastutus elada siin maailmas nõnda, et meie usk väljenduks armastuses, andestuses ja hoolimises. Apostel Paulus kutsub palvetama kõigi inimeste ja valitsejate eest, et võiksime elada rahus ja väärikuses. Meie ülesanne pole kedagi lootusetult maha kanda, vaid hoida avatuna uks, mille Jumal on oma armus avanud.
Palve
Hea Taevane Isa, täname Sind elu ja igavese lootuse eest. Täname oma isade, vanaisade ja kõigi eelkäijate eest. Aita meil andestada, leppida ja kanda edasi seda head, mida oleme neilt saanud. Õpeta meid elama siin maailmas Sinu riigi kodanikena, külvates rahu ja armastust. Hoia meie peresid ning juhi meid kõiki oma igavesse koju. Aamen.
Kahe riigi kodanik. Foto: Kristo Hüdsi.