Kaduvad ja kadumatud aarded
Kristus ütleb: „Kes teid kuulda võtab, see võtab kuulda mind, ja kes teid kõrvale lükkab, see lükkab kõrvale minu.“ Lk 10:16
Tänases evangeeliumis räägib Jeesus kuulamisest ja kuuldu vastu võtmisest: „Kes teid kuulda võtab, see võtab kuulda mind.“ Nii suunab Kristus meie pilgu sellele, mis on tõeliselt väärtuslik. Sageli otsime oma elus kindlust maistest asjadest: rahast, varast ja saavutustest, kuid kõik see on kaduv. Jeesus kutsub meid nägema tõelist aaret hoopis usus ja osaduses Jumalaga, sest ainult see jääb püsima ka siis, kui kõik muu kaob.
Kadumatu aare on usk Jumalasse. See on varandus, mida aeg ega surm ära ei võta. Kui inimese elus on raskused, haigus või üksindus, siis usk annab lootust ja jõudu edasi minna. Jumala armastus kestab igavesti ning Tema ei hülga oma lapsi.
Üks vana lugu räägib rabi kohta, kelle kodus oli vaid laud, pink ja raamaturiiul. Kui külaline küsis: „Kus on sinu mööbel?“, vastas rabi: „Aga kus on sinu oma?“ Turist ütles: „Mina olen siin ainult läbisõidul.“ Rabi vastas: „Nii minagi.“ See meenutab meile, et ka meie elu siin maailmas on ajutine teekond. Kõige tähtsam ei ole see, mida kogume maa peale, vaid see, mida kogume oma südamesse taeva jaoks.
Kadumatute aarete kogumine algab palvest, Jumala sõna kuulamisest, ligimese aitamisest ja armastuse jagamisest. Need on väärtused, mis jäävad kestma ka siis, kui kõik muu kord kaob.
Palve:
Armas taevane Isa, õpeta meid otsima tõelisi aardeid, mis ei hävi ja kasutama kingitud aega arukalt. Hoia meie südamed Sinus ning anna meile usku, armastust ja rahu. Aita meil elada nii, et meie elu kannaks vilja igaviku jaoks. Ole meie kõrval rõõmus ja mures ning kanna meid kord oma taevasesse koju. Aamen.
Foto: Illimar Toomet