„Teie vana eani ma olen seesama ja teie hallide juusteni ma kannan teid; mina olen teinud ja mina tõstan üles, mina kannan ja päästan.“ ( Js 46)
- Tuleta meelde! Halastaja ja armuline Jumal, kes Sa oled minugi helde Isa, Sind tänan ma uue päeva eest, mida Sina mul veel lubad näha. Tuleta ka täna mulle meelde, et ma tohin Sinu oma olla Jeesuse, minu kalli Lunastaja pärast. Tuleta mulle meelde, et ma ka täna tohin lapse kombel usaldades Sinult uusi õnnistusi oodata. Tuleta mulle meelde aga sedagi, et mina selle tänase päevaga pean sammu igavesele ajale lähemale astuma. Tuleta mulle meelde, et just sellepärast pean Sinuga veel täna kindlamas usus ja sügavamas usalduses üheskoos käima. Tuleta mulle meelde, et ma ka täna hoolsam pean olema palves ja oma südamest kõik Sinule puistama. Tuleta mulle meelde, et ma täna ei unustaks kellelegi Sinu armastusest tunnistamast. Tuleta mulle meelde, et ma tänagi ei tohi kõikuda ristiinimese lootuses, kuna Sina mind ju tänagi ehk juba võiksid kutsuda siit. Tuleta mulle meelde, et ma aina üksi Sinu armu arvel tohin elada siin ja ainuüksi Sinu armus valmistatult tohin Su aujärje ette astuda. Jeesuse nimel! Aamen.
- Aita mind! Mu Jumal, kes Sa oled minu Issand ja minu Kuningas, ülistatud igavesti! Uue päeva hakul on uus ka Sinu arm. Sinu loaga tohin ma Su armutäiusest võtta nii palju kui ma vajan ja enamgi veel. Tänu, tänu Sulle selle eest, et Sina pole keelanud mulle ikka veel Sinu armastuse rikkusest osa saada. Ilma Sinuta, mul helde õnnistuse jagaja, oleksin vaid vilets ning armetu kerjus. Ilma Sinu Vaimuga täidetud sõna lohutuseta kustuks minu vaim lootusetus nukruses. Aga nüüd, kus ma Sinuga tohin alata päeva, loen ennast rikkaks ja õnnelikuks. Kuid ma ei saa olla jäägitult õnnelik, kui teised minu ümber on mures ning kurvad. Aita mind, mu Jumal, jagada kellegi muret ja rõõmustada kedagi täna. Aita mind jagatavaks muuta head, mis ma Sinult olen nii rikkalikult saanud, nendega, kes täna mu juurde tulevad. Aita mind tähelepanelikkusega tasuda armastuse ja hoolitsuse eest, mida mulle osutatakse. Aita mind olla heatahtlik ja sõbralik kõikide inimeste vastu. Aita mind nurisemata kanda oma risti. Anna mulle oma Püha Vaimu läbi kogeda seda armastuse jõudu, millega ma suudan eestpalves Sinu ette kanda teisi, et nad oleksid koos minuga Sinu armastuses õnnistatud nüüd ja alati. Jeesuse nimel. Aamen.
- Ära luba! Mu Jumal, ma tean seda, et Sina oled mu valgus ja mu pelgupaik. Keda peaksin ma kartma Sinu juures olles? Kelle ees peaksin ma värisema, kui Sina oled mu väikese elu võimas Kaitsja! Ja siiski tunnen ma hirmu. Mu Jumal, ma ei taha enam elada vaevatud hirmu ängistuses. Ära luba saatanal mind enam vaevata, kuna ta on jõuetu Sinu väe vastu, millega Sina varjad oma lapsi. Ära luba minu südamest üles tõusta kurje ega kurbi mõtteid, mis mind aina kohutavad ning kurvastavad. Valgusta selgesti mu vaimu, oh Jumal, et ma ei näeks eksitavaid nägemusi ja et ma ei mõtleks olematute asjade peale, millega hingevaenlane püüab mind hirmutada. Ära luba minu kujutluses elavaks saada kurje ega kurbi mälestusi minevikust, mis rõhuvad mu vaimu. Kustuta mu südamest kõik hirmutavad elamused minevikust, just nõnda nagu Sa oled kustutanud kõik mu patud ning eksimused, et need mind enam kurvastada ei tohi. Ära luba mind kahelda andekssaamise tõelisuses. Luba mind heldinud südamega mõtelda vaikses hardumuses Sinu armastuse peale. Luba mind rõõmsas lapselikus usalduses kinnitatult oodata tundi, millal Sina mind kutsud siit koju, kus ma leian kaitset igavesti. Jeesuse nimel. Aamen.
- Keela rahutus! Mu Jumal, mu Jumal, Sina pole mind siiski maha jätnud, ehkki mina oma südame rahutuses läksin Sinu juurest ära kaugele, kaugele. Sa tead, et ma ei leidnud mitte kusagilt südamele ihaldatud rahu. Ma ei saanud seda leida, kuna vaid Sina, mu Jumal, võid anda mulle rahu. Olen väga väsinud vaevarikkast, pikast ja väsitavast eluteekonnast. Kõige rohkem on mind ahistanud rahutus selles maailmas ja minu sees. Varsti Sa kutsud mind siit, sellepärast palun ma Sind, suure Rahu Jumal, keela kõik rahutus minus ja lõpeta kõik mu valu. Ära luba seda maailma, mis minust maha jääb, tulla mind veelgi eksitama, kui ma olen teel Sinu juurde koju, et leida Sinu rahu ja õnnist hingamist. Rõõmusta mind ikka ja jälle, nagu Sa mind nii sageli oled rõõmustanud. Kuule mu palvet, kui ma ka unetuil öödel Sinu poole õhkan. Mu Jumal, ainult Sinu juures ükspäini jääb mu südames kõik vaikseks. Ainult üksi Sinu juures saan õnnelikuks taas. Luba mind nii täiuslikult osa saada Sinu Rahust, et võiksin unustada kõik vaevad ja vintsutused sedamaid ja lapse kombel puhata Su jalgel. Ja kui juba täna peaksin lahkuma siit rahutust maailmast, siis luba mul Sinu juurde tulla igavesse Rahusse. Jeesuse nimel. Aamen.
- Lahuta mind minevikust! Mu Jumal, Sina tead, miks mu südames on vahel seletamatut hirmu ja miks mu vaim on kohutatud. Kas pole need mineviku mälestused, mis mind rahutuks teevad? Lahuta mind mu Jumal, minu minevikust. Ära luba möödunud muret ja südamevalu mind enam Sinust lahutada. Õpeta mind juba muretult vaatama tulevikku. Kinnita mulle seda, et mu tõeline tulevik on Sinu juures igavikus. Lahuta mind, mu Jumal, kõigest maisest, mis on ju niikuinii kaduv. Lase mind unustada kõike möödunut. Vaimusta mind usujulguses vastu minema mind ootavale õndsusele üleval. Ehk on mu südames veel pattu, mida ma pole kahetsenud, siis näita mulle seda, et võiksin sellest vabaneda. Kustuta ka need minu võlad ja eksimused, mida ma ei suuda enam meelde tuletada. Ka kurja, mis teised inimesed mulle on teinud, aita mind unustada. Kaota kõik kibestumise jäljed minust. Anna andeks ka neile, kellele minul oli nii raske andeks anda. Raiu mind armastusega lahti mineviku masendavaist mälestusist ning ühenda mind Sinu lastele tõotatud tulevikuga, milles tohin näha kord Sinu ilmumist igaveses ausäras. Valmista mind kõigest kaduvast lahutatuna Sinu rahvale tõotatud hingamisse minema. Jeesuse nimel. Aamen.
- Risti kaudu. Mu Jumal, õhtu saabudes tänan ma Sind selle eest, et Sa oled mind päeval rõõmustanud vaiksete õnnistustega. Ma tänan Sind Su armu eest, millega Sina oled selle päeva mulle nii meeldivaks teinud. Sa oled mind aidanud tasakesi astuda ligemale igavesele kodule. Veel pole Sa mind kutsunud ära siit. Veel pole Sa mind arvanud ehk küllaldaselt valmistatuna astuma Sinu Aujärje ette. Kuid ma tänan Sind selle eest, et Sa mu peale pandud eluristi kaudu mulle seda meelde tuletad, et ka mina mitme viletsuse läbi pean Sinu Kuningriiki tulema. Õpeta mind siis armastama oma risti. Ma tänan Sind, mu Jumal selle eest, et Sa pole raskemat risti mu õlgadele pannud, kui ma oleskin jaksanud kanda. Anna mulle andeks, kui ma nõrkedes oma jõuetuses selle risti all olen vahest nurisenud Sinu vastu ja asjatult ahastanud oma kibestumises. Juhi mu pilk vaatama Kolgata ristile, et ma oma eluristi varjudes näeksin oma Lunastaja risti valgust igaveses ülestõusmise võidukas säras. Anna mulle jõudu nurisemata kanda oma risti. Julgusta mind kannatlikult ootama Sinu tõotuste täitumist. Ka seda, et Sina kõik mu kannatused varsti muudad rõõmuhõiskamiseks päästetute hulgas igaveses ausäras. Jeesuse nimel. Aamen.
- Sinu armastus üksi. Mu Jumal, minu pikk päevateekond on varsti lõpule jõudmas. Juba helistavad õhtukellad kojukutse. Sinu armastus on minu käidud teedel iga päev rohkesti õnnistanud. Ma polnud seda väärt ega ära teeninud. Ma pole kõige eest, mis Sinult sain, Sind õigesti tänada mõistnud. Aga Sina oled mind ikkagi armastanud. Kui kallis on mulle see teadmine, et minagi Sinu armust olen küllalt saanud. Ma olen jõuetu ja veel nõrgemaks jään. Kuid Sinu arm on mulle jõuallikaks olnud. Luba mind Su armu kandmist kogeda lõpuni. Mina olen vaene ja veelgi vaesemaks jään. Kuid Sinu armust olen ma toidetud ja kaetud, ravitud ja lohutatud. Kurbust on olnud mul kui palju, aga Sinu armastuses leidsin ma taas rõõmu, millele ei mõista nimegi anda. Mina olin haige, rõhutud ja vaevas, kuid Sinu armastus tervendas mind. Sinu armastusest üksi tahaksin veel tunnistada kõigile. Sinu armastusest üksi tahaksin veel ülistuslaulu laulda. Ja kui varsti pean minema läbi surmavarju pimeda oru, siis kohtan Su armastust sealgi. Jeesuse, oma Õnnistegija käe kõrval minnes pole ka viimane öö pilkane pime, et sellest läbi ei säraks ülestõusmise päeva hommikukoit. Siruta oma armastuses mulle vastu oma mõlemad käed. Jeesuse nimel. Aamen.
Nende „Seitsme palve“ saamisloost jutustab autor, Tarvastu koguduse õpetaja Harri Haamer: „Need palved kirjutasin ühele vanale emale, kes oli palju kannatanud aegade koledais katsumusis. Ja nüüd sai ta 90 aastat vanaks, tundis suurt hirmu ega saanud südamesse rahu. Käisin teda igal aastal kodus Issanda lauale võtmas. Tema rahutus kohutas mind. Ja siis ma otsustasin talle kirjutada iga nädala päeva jaoks ühe palve. Pole meil ju ühtegi palveraamatut ega ühtegi lohutavat sõna trükitud, mida võiks kellelegi anda, kes seda väga vajaks. Ja neid palveraamatuid, mis kunagi trükiti, pole kusagilt saada. Igaüks hoiab seda kui varandust ega laena sellist aaret kellelegi.
Kui ma need palved talle saatsin (ta elas Tartus), siis tema poeg luges emale igapäev neid palveid ja ema süda leidis rahu. Ta suri lepitatult.
Varsti selle järele haigestus ka poeg ja suri. Need „Seitse palvet“ olid selle haritud mehe peos tema surivoodis. Tema abikaasa ütles, et see oli olnud ta abikaasa ainukeseks lektüüriks tema elu viimastel päevadel.“
Nõnda on need palved olnud kellelegi õnnistuseks. Olgu siis nad troostiks ja usukinnituseks igale, kes otsib teed välja oma muredest ja raskustest, et saada rahu südamesse!