Ole mulle kaitsjaks kaljuks, mäelinnuse hooneks mu päästmiseks! Ps 31:3
Armsad kaasteelised, Eesti riik on saanud palju armu. Me elame vabas riigis, kus ei ole sõda, nälga ega usulist tagakiusamist. See ei ole iseenesestmõistetav, vaid suur kingitus. Kui mõtleme oma ajaloole, siis näeme, kui habras võib vabadus olla. Pärast Vabadussõda ütles kindral Johan Laidoner: „Seda meie saavutasime ainult Jumala abiga.“ Ta ei omistanud võitu ainult inimlikule tarkusele või sõjalisele jõule, vaid millelegi suuremale. See meenutab meile, et tänulikkus hoiab rahvast alandlikuna.
1938. aastal kirjutas vaimulik Lembit Tedder, et rahvas püsib siis, kui temas on usku, lootust ja armastust. Ta hoiatas, et vabadus ei püsi niisama – nagu loorberid närtsivad hoolitsuseta, võib ka vabadus kaduda, kui kaotame üksmeele ja hoolimise. Täna elame ilmalikus riigis, kus riik ja kirik on lahutatud. Seadustega ei saa teha ühiskonda paremaks, kui inimeste südamed ei muutu. Muutus algab altpoolt – meist endist. Kui inimesed valivad headuse, aususe ja armastuse, siis muutub ka ühiskond.
Ma tahan jagada üht pilti maratonijooksust. Öeldakse, et maraton algab 35. kilomeetrist – siis, kui keha on väsinud ja edasi viib ainult tahtejõud. Ühel võistlusel seisis mõned kilomeetrid enne lõppu tee ääres vana memm rätik peas. Tal ei olnud medalit ega auhinda anda. Ta lihtsalt sirutas käe ja andis jooksjatele patsu. Väike tegu – aga iga kord, kui käed kokku said, tuli jooksja näole naeratus ja samm muutus kergemaks.
See lugu räägib sellest, et igaühel meist on midagi anda. Me ei pea olema kuulsad ega võimsad. Me saame anda julgustuse, sõbraliku sõna, ausa teo. Me saame hoida oma lubadusi. Me saame valida, et me ei lisa pimedust, vaid toome valgust.
Kohmetu soojus on parem kui professionaalne külmus. Ära austa ainult suuga, vaid austa oma valikutega. See on praktiline osa usust – ja ka lihtsalt hea inimeseks olemisest. Keegi on öelnud: „On võimalik anda ilma armastuseta, kuid on võimatu armastada ilma andmiseta.“ Soovin, et meie oma kodus, meie Eestimaal oleks rohkem usku, lootust ja armastust. Et me hoiaksime üksteist ja hoiaksime Eestit. Olge väga õnnistatud ja ilusat Eesti Vabariigi sünnipäeva!
Õpetaja Kristo Hüdsi kõneleb 22. veebruaril 2026 Nõva kirikuaia Vabadussõja mälestusmärgi juures. Pärja asetab mälestusmärgi jalamile Kaitseliidu Lääne Maleva Malevkonna pealik Hardi Rehkalt. Foto: Nõva kogudus.