Silja Silver – Nõva Püha Olevi kirik

Koguduse liikmed tänavad kauaaegset Nõva koguduse juhatuse esimeest Silja Silverit (keskel) 23. veebruaril 2025. Foto: Nõva kogudus.

EELK Nõva Püha Olevi kogudus tänab pr Siljat Silverit, EELK teeneteristi laureaati, väga suure panuse eest Nõva koguduse arengusse.

Silja Silver laulmas Hanila kirikus 2. augustil 2025 (vasakult teine).

Allpool avaldame pr Silja Silveri poolt kirjutatud kronoloogia ja mõtted “Nõva kiriku ajalugu I”.

Kiriku ehituste ja tegemiste ajalugu (Juhan Kilumets)

EELK arhiiv 5336, aastad 1924-1938.

Mai 1925 – Kabelile vaja uus katus. Maksumaksjaid 200 ümber.
Aprill 1926 – Katuse tõrvamine 4000,00M (Eesti mark 1918–1927: M, mark). Köstriaida ja küüni katus 5000,00M.
03 juuli 1926 (?) – Nõva registreeritakse iseseisva E.E.L.K.-usu kogudusena. Iseseisev täiskogu ja eestseisus on alates 24.08.1919.*
27 dets. 1928 Praeguse Köstrikoha andis 31. juulil 1831 Nõva mõisaproua Loviise von Franza sündinud Drentelen, endise köstrikoha asemele. Endine köstri koht jäi vana köstri kasutada, keda haiguse pärast ametist vabastati.
1931 – uued surnuaia raudväravad betoonpostidega.
1933.a. Oreli parandus 13,23EEK.
1934.a. Raudahi kirikusse 50,00EEK.
1936.a. (Aruanne 7) Kirikukellade parandus 39,13EEK.
1937.a. 7. märtsil otsustati, et vajalik on ehitada kogudusele maja. Tuleb hakata koguma raha ehitusfondi jaoks. Kirik soojustada, et ka külmal ajal saaks koos käia. 1. juuni 1937 – kirik väga viletsas seisukorras, hädavajalik suurem remont.
1938 mai. Raha ei jätku kiriku värvimiseks. Iga nõukogu liige tuli üheks päevaks tööle appi.
1938 29. september: otsus: kiriku väline remont (?).

Edasine täiendus: Silja Silver (Aliine Pajuste märkmete põhjal)

1971 – Väliseestlaste annetuse toel kaetakse kiriku lagi, seinad, põrand vineeri ja puitlaastplaadiga.
1986 – Kirik värvitakse väljast talgute korras (hall laevavärv).

Silja Silveri andmed

1987 – Koguduseelu halvas seisus. Õpetaja sõidab bussiga Tallinnast kord kuus teenistust pidama. Kirikul puudub ka käärkamber. Kogudus on vananenud, puudub toimiv juhatus.
1988 – Kogudus esitab tagastamistaotluse endisele kogudusemajale, kuid kolhoos müüb selle Ülle Kübarsepale. Tollane külanõukogu esimees Aino Aarniste ja Silja Silver pöörduvad olukorra lahendamiseks konsistooriumisse. On oht, et kogudus tuleb sulgeda.
1989 -15. juuli. Silja Silveri kutsel ja konsistooriumi toel toimub koosolek Nõval, millest võtab osa Lääne-Harju abipraost Paul Saar. Valitakse uus juhatus ja nõukogu. Juhatuse esimeheks Salme Mägi, sekretär Silja Silver. Seisuga 01. jaanuar kirikukassas raha 1 rubla 50 kopikat. Tegevust alustab väike kirikukoor Ilona Karini juhendamisel. Kiriku väljast ja seest värvimine. Mälestussamba avamine 06. augustil. Plaanis uus maja, oreli remont ja kiriku kütmine. Liikmeannetajaid 49 hinge. Kirikusse elekter. Kirik värvitakse nii seest kui väljast (kunstiinstituudi tudengid.) Värvitakse-valgendatakse surnukuur. Korrastatakse kalmistuaed. Vabadussõja mälestussammaste ehitus , taaspühitsemine 06 augustil.
1990 – Lühtrite restaureerimine, uued altarikatted. Valmib kiriku väike abihoone annetusena ja leerilaste ehitustööna. Leeripüha Nõva kirikus (viimane 42 aastat tagasi). Laulatus (viimati üle 30 aasta tagasi).
1991 – Asjaajamised uue kogudusemaja ehitamiseks. Kogudusemaade tagastamise alustamine. Diakoniks Jaan Kähar. Oreli remont. Kodukandipäev. Pühapäevakool, kooriproovid, õpetaja ööbimine Rannakülas Katri Musta majas. Uued altarikatted kirikusse.
1992 a 19. aprill – uue juhatuse valimine. (Salme Mägi loobub, põhjuseks halvenev tervis). Uueks juhatuse esimeheks Silja Silver. Kogudusemaja ehitus väliseestlaste abiga. Vahendajaks Rootsist Einart Lillepuu, ehitajaks Elmar Elts perega. Annetuseks ehituskrunt 0,5 ha Mäepealse (Õivi Nikopensioni) maadest. Ühinemissoov Lääne praostkonnaga, kuna Nõva kuulus territorriaalselt Läänemaa alla. Lihtsam asjaajamine ja koguduse teenimine.
Elektrilised kütteradiaatorid Norrast, Ants Lepsoni vahendamisel.
Kogudus saab 2 sõjaväehoonet Rannakülas. Plaanis teha suuremasse õpetajale eluruumid, väiksemasse kristlik talvekodu eakatele.
Varutakse metsamaterjali uue kogudusemaja jaoks ja alustatakse maja ehitusega.
1993 – Metsamaterjali annetamine tules hävinenud Heinamaa talu ehituseks Tusaris.
Kogudusemaja juurde rajatakse puurkaev. Varikusse palvekoja ehitamise mõte (õp Leevi Reinaru joonis).
Pühapäevakoolitööd teeb Nõval ja Varikul Soome misjonär Merja Humpi. Osalejaid üle 20.
Kirikule uus otsaviil ja tuulekastid. Varutakse ehitusmaterjal kogudusemaja puukuuriks.
Talvekodu remont Rannaküla kordonis, vahetati katus, ehitati uus korstnajalg ja korstnaotsad. Tööd seiskusid, kuna Eesti Vabariigi Valitsus peatas Nõva valla otsuse.
1994 – Kiriku välisseina värv Ants Lepsoni annetusena. Eelmine oli tume sinakashall. Tuulekastid ja piirdelauad. Surnukuuri katuse korrastamine, värviti otsaviil, lubjati seinad. Koostöös vallaga talvekodu käivitamine vanas vallamajas (vahendid humanitaarabist). Tegeldakse maade tagastamisega. Diakoniks Arvo Orav.
Kiriku välisvärvimine heledamaks. Katuse eterniidi värvimine. Trükiti kiriku postkaardid. Kiriku välisseina värvimine läbitöötatud määrdeõliga (enne üks pool hall ja teine roosakas).
1995 – Telefoni paigaldamine. Uued valged altarikatted. Maade tagastamisega seotud asjaajamine.
1996 – Oreli remont – Olev Kents. Koorireis Soome.
1997 – Kiriku maade tagasi mõõtmine. Vajadus Varikusse korteri ostmine, et saaks pidada pühapäevakooli, koos käia, pidada piiblitunde ja teenistusi ka Varikul.
Projekt kogudusemajale II korruse ehitamiseks.
1998 – Kogudusemaja II korruse ehitamine. Ehitajateks vabatahtliku tööna koguduse liikmed Arnold Erit ja Velja Koppelmaa. Tehakse taotlus, kompensatsiooniks saadud EVP- de eest, kolhoosi poolt antud vundamendi juurde Treiali kinnistul, saada vabanenud Talli maast kogudusele juurde veel 10 ha (põhiliselt põllumaa ). Tagastamisprotsess venib.
1999 – II korrus valmis – 2 tuba, dušinurk. Kogudusemaad on tagastatud. Kogudusele on ära päästetud Erital 10 ha kirikumetsa, mis oleks läinud Veike Jaagu ja Imre Arakasele (sama Pärtli talu maadel).
Ranna sõjaväeosa maju kogudusele ei anta, ehkki kogudus oli juba vahetanud ühel hoonel katuse ja teinud uue korstnajala. Eesmärk oli kohaldada sinna eakate pansionaat.
2000 – Sõprusleping Munsala kogudusega. Maade erastamine vundamendi juurde. Munsala sõpruskogudus annab raha Variku maja 4 krt 1 erastamiseks 5 010,00 EEK.
Kogudus saab vundamendi juurde üle 10 ha Talli maad.
2001 – Talli detailplaneering, maa jagamine elamukruntideks – kokku 12 krunti, keskmine suurus 0,8 -1 ha. Sanglepa kinnistu müük õpetaja Priit Rannutile.
2002 – Talli maadest Kivitäksi kinnistu müük hr Enn Kasakule.
2003 – Erital, kiriku maadele ehitatud Järvlepa maja ja kinnistu tagasiostmine 60 000,00 EEK.
Maa müük pr Signe Ausile (Ürdi), hr Daniel Reinarule (Mündi) ja hr Ilmar Metsmale (Tähe). Septembris tuleb diakoniks Indrek Kõiv.
2004 – Peraküla palvela kui peremeheta vara taotlemine kogudusele. Arutatakse kogudusemajale juurdeehitust. Koguduse juhatuse esimees Haljand Kotelnikov. Silja Silver annab töö üle kuna hooldab Muhus oma haigestunud ema ja ei saa viibida alati koguduse keskel.
2005 – Võetakse koguduse palgale koristaja. Müüakse Erital asunud Järvlepa maja vundament juurdekuuluva maaga Aivar Orustele ja Talli maadelt Pilve kinnistu. Tellitakse projekt kogudusemaja juurdeehituseks.
2006 – Õpetajaks Kaisa Kirikal. Ettevalmistused kogudusemaja juurdeehituseks (metsaraie).
2007 – Kogudusemaja juurdeehitus. Taotlus Peraküla palvemaja haldamiseks.
2008 – Munsala sõpruskogudus toetab kogudust igal aastal 1300,00€-ga, millest 50% tuli suunata ehituseks. Koguduse majanduslik olukord ei ole hea. Metsa ei saa raiuda, sest palju on juba raiutud. Otsustatakse müüa Talli maadelt Laugu maatükk*. Kõrge hinna tõttu ostja loobub.
2009 – Plaanitakse kiriku elektrisüsteemi väljavahetamist.
2010-2011 Tavapärane tegevus.
2011. aasta lõpul sai valmis kiriku restaureerimise põhi-projekt, mis oli aluseks LEADER meetmest raha taotlemisel. Positiivse otsuse sai taotlus eeskätt seetõttu, et vaatamata koguduseliikmete väiksele arvule, on kirik aktiivses kasutuses. Suvel tõuseb elanike arv 300-lt paari tuhandeni, kes tulevad ise ja näitavad uhkusega oma kirikut ka külalistele. Kirik on avatud teelistele.
2012 – Alustab uus juhatus. Oreli hooldus. Kogudusemaja köögi ja tualeti sanitaarremont. Koguduses uus juhatus hakkab koheselt tegelema kiriku restaureerimisega. Tööde eestvedaja kultuuriajaloolane Juhan Kilumets. OÜ Rändmeistri restauraatorid alustasid tornikiivri ja piksekaitse ehitust.
Tehakse taotlus LEADER-toetusprojekti – alustalad, kandekonstruktsioonid. Vahetatakse kiriku alustalad, korrastatakse vundament, uus vaskplekist tornikiiver, kullatakse üle tornikukk, paigaldatakse uus muna ja tuulelipp. Hakatakse koguma annetusi nimelisteks katuselaudadeks.
2013 – Restaureerimine jätkub LEADER-projekti toetus 17 537,72€. Tornitipp ja piksekaitse „Pühakodade programmist” 2 600,00€. Metsaraiest 17 290,57€.
2014 – Kiriku katusevahetus 29 000,00€. Kevadel sai kiriku juurde rajatud „Vaikuse Rada“, kus on võimalik väikesel rännakul saada osa Looja imelisest loomingust ja lugeda mõtisklusi.
2015 – Kiriku sisetööde restaureerimise põhiprojekt. Fotonäitus Terkmanni töödest
2016 – Oreli lõõtsavahetus Kultuurkapitali toetusega. Katuse II tõrvamine ja tööde lõpetamine.
2017 – Kogudusemaja II korruse lõpetamine. Kiriku altari valgustus.
2018 – Elektriorel Kultuurkapitali toetusega. Kiriku värvimine väljast, katuse lõunapoolse külje tõrvamine.
2019 – Kiriku sisetööd LEADER-jätkuprojekti abil, kokku 64 000,00€.
Laulukoorile laulupäeva riiete toetus Kultuurkapitalilt.
Metallpärgade restaureerimine sõjamuuseumilt 314,00€.
2020 – Kiriku akende kahe ruudu restaureerimine Muinsuskaitseameti toel, kokku 1320,00€.
Kogudusemaja vee- ja kanalisatsioonitööd. Variku korteri veesüsteemi korrastamine.
2021 Maalide restaureerimine (vt ka siit). Vana kabel vallalt rendile, restaureerimise projekt. Pingivaibad.
2022 Kabeli kinnimüüritud akende avamine. Katuse pesu ja värvimine
2023 Kabeli aknad ja otsaviilud.

Nõva puhkeala on üks Eestimaa külastatavamaid paiku – ~90 tuhat külastajat aastas. Iga aastaga on suurenenud ka ettetellitud bussiekskursioonide arv Nõva kirikusse.

Kogudus on avatud koostööks teistele kogudustele , et pakkuda puhkamise ja laagri võimalusi. Ka teistele kristlikele konfessioonidele, et olla misjonipaigaks.

Tulevikus ootab kogudus, et õpetaja elaks kohapeal. Ühtlasi teeniks naaberkogudusi – Piirsalu, Noarootsi ja Harju-Risti. Nii oleks vahemaad kõige väiksemad ja teenimisega seotud transpordikulud minimaalsed. Kogudusel on 2-toaline korter Variku külas ja elamisvõimalus kogudusemajas. II korrusel on 2 tuba, tualetiga dušinurk. Allkorrusel omaette sissekäik, esik, köök, elutuba. Omaette maja ehituseks on sobiv ehituskrunt kiriku vahetus läheduses (~200m). Ehituseks vajamineva puitmaterjali ja maja kütte saab koguduse metsast.

Paika arendades kasvatame ka kogudust. Koguduse ülesandeks on ja jääb sõna kuulutamine, sakramentide jagamine, misjonitöö. Kirikult oodatakse aga ka toetavat ettevõtvat rolli, kus on suunaks hoolivus ja paikkonna kristlik eetiline arendamine.

Silja Silver

Allikas: EELK Nõva Püha Olevi koguduse juhatuse ja nõukogu liikmeile 19. veebruaril 2026 saadetud e-kirja manus “Kiriku ajalugu I”.

*Nõva kogudus iseseisvus Risti kogudusest aastal 1919 (veebilehe toimetaja märkus).
**Laugu kinnistu müüakse aastaid hiljem Marek Rootsile (veebilehe toimetaja märkus).

Vaata täpsemalt lisa siit.

EELK Nõva Püha Olevi koguduse koor teenimas ülestõusmispühade jumalateenistusel 20. aprillil 2025. Silja Silver on keskel lilledega.

Õnnistussoovid Silja Silverile 80. juubeli puhul 18. aprillil 2025.

Silja Silver ja õpetaja Peeter Krall õnnitlemas koguduse liiget Veljo Koppelmaad tema sünnipäeva puhul 18. aprillil 2016. Fotod: Nõva kogudus.