EELK Nõva Püha Olevi kirikus on kuulsa orelimeistri Kustas Targamaa, saksapäraselt Gustav Terkmann, 1885 aastal ehitatud orel. Nõva orel oli tema esimene töö. Pillil on üks manuaal, täispedaal ja kuus registrit. Oreli valmimisse andis oma panuse ka tolleaegne Nõva mõisaproua Josephine von Baggehufwudt, kes nikerdas orelile gootipärased kaunistused.
Kustas Targamaa alustas oma teekonda külameistrina ning arenes tunnustatud pilliehitajaks. Tema poeg oli samuti tuntud orelimeister August Terkmann.
Räägitakse, et tol ammusel ajal tuli noorel eestlasest pillivalmistajal enda nimi saksastada, sest ei saanud tööd. Ta olevat nime muutmise eest maksnud 100,00 rubla, mis oli tol ajal väga suur summa. Selle raha eest võis siis osta talu. Ja sedasi saigi noorest eesti soost Kustas Targamaast “parketikõlbulik” orelimeister Gustav Terkmann.
EELK Nõva Püha Olevi kogudus on orelit hoolikalt hoidnud ja säilitanud. Orel on ajaloolis / muinsuskaitselisest vaatenurgast lähtuvalt heas seisus. Kogudus on uhke Nõva kiriku oreli üle ja rõõmustab, et kirikus on üks autentsemaid, ajastutruumaid oreleid terves Eestis.
Orelimeister Terkmanni üks esimesi oreleid on säilinud Nõva kirikus algsel kujul, niisugusena, nagu pillimeister selle 150 aastat tagasi ehitas. Orelihelid on Nõva kirikus sama kõlaga, nagu need kõlasid 150 aastat tagasi.
Oreli kasutamine tänapäevastel kontserditel on siiski komplitseeritud, kuna tänapäeva inimene on harjunud kuulama perfektseid esitusi. Kaasaegsetele standarditele vastavaks muutmiseks tuleks orel ümber ehitada (vt orelimeister Olev Kentsi hinnangut allpool), kuid nõnde läheks kaotsi väärtuslik ajalooline pärand. Mitmed professionaalsed organistid tulevad meeleldi just Nõva kirikusse enda oskusi proovile panema orelimeister Terkmanni poolt ehitatud ühel esimesel orelil.
Kuna Terkmannil puudus sel ammusel ajal võime ja oskus ise valmistada korralikke metallvilesid, siis orelis leiduvad metallviled on kas mujalt orelitest saadud või ise tsinkplekist koduoreli tasemel kokku tinutatud. Kuna tsink on kalk ja rabe siis nende vilede intoneerimine ja täpne häälestamine on väga raske ja tulemus sageli ebarahuldav. Paljud puitviled on algselt ehitatud ilma häälestusvõimaluseta, hiljem on lisatud häälestusplekid. Suurt mõju avaldab oreli kõlapildi hinnangule see, et tänapäeval on inimesed harjunud igapäevaselt kuulma väga täpselt ja ühtlaselt tempereeritud ning häälestatud muusikalisi helisid. 150 aastat tagasi see nii ei olnud. Siis oli igal pillimehel oma häälestus, mis ei pruukinud tänapäeva mõistes olla aktsepteeritav. Tänapäevased orelimeistrid kasutavad häälestuse kontrollimiseks aparaati, mis suudab mõõta heli 0,01 Hz täpsusega ja see on praegu üldiselt hea tase. Nõva kiriku oreli ehitamise ajal 150 aastat ei olnud siin kandis eriti palju isegi sekundiosutiga kellasid, rääkimata võimest lugeda heli võnkeid sekundis.
On tõenäoline, et kõik kohalikud pillid kõlasidki nii, nagu Nõva kiriku orel. Üheks nn kõlaetaloniks oligi sellel ajal kodukiriku oreli kõla. Selle kõla järgi häälestati siis kodus oma kandled, viiulid ja vilepillid. Tänapäeval oleks väga huvitav kuulata 150 aasta taguseid külapidusid, kus üsna kindlasti kõlas paikkonnale omane pillide kõla, mis oli hääles just Nõva kiriku oreli kõla järgi.
Muidugi võis olla naaberkihelkonna kiriku orel parema kõlaga ja siis käidi sageli sealt oma pillide jaoks kõlakuju toomas.
Nõva kogudus tänab OÜ Olev Kentsi Orelitöökoda, kes meie orelit on asjatundlikult hooldanud pikki aastaid.
Orelimeister Olev Kents koostas 4. mail 2026 meie oreli kohta hinnangu.
EELK Nõva Püha Olevi kogudus on tänulik kõigile, kes aitavad annetusega kaasa auväärses eas oreli püsimisele. Aita säilitada meie kultuurilugu!
Fotod: Illimar Toomet.