Foto: Nõva kogudus. Kindralmajor Neeme Väli kõneleb Eesti Vabariigi 34. taasiseseisvumise päeva palvusel 20. augustil 2025. Vabadussõja mälestussammas on kaunistatud Eesti Vabadussõjas langenute mälestus-metallpärgadega.
1928. aasta sügisel püstitati Nõva kalmistule I maailmasõjas ja Vabadussõjas langenud ning teadmata kadunud sõdurite mälestussammas – see oli Vasalemma valgest kivist valmistatud soklile asetatud risttahukas, mida kattis frontoon ja mille tipus oli ladina rist. Selle avamine ja õnnistamine toimus 9. septembril 1928. Mälestussamba piduliku avamise talituse viis läbi õpetaja Wilhelm Schwartz, kes kõneles Jh 15:13 võtmes. Kohal oli ka Nõva laulukoor koolijuhataja A. Kikase juhatusel. Peeti kõnesid ja öeldi järelhüüdeid. Mälestusmärgi juurde asetati pärgi ja lilli.
Kohalikud kommunistid lõhkusid samba tõenäoliselt enne (või pärast?) II maailmasõda 1941 ja viskasid tükid Vihterpalu jõkke.
Sammaste taastamise algatajaks oli Nõva elanik pr Heili Ollema 1980-ndate teisel poolel. Algne kivi oli valmistatud nn Vasalemma marmorist. Koopia valmistati tol ajal kättesaadavamast Saaremaa dolomiidist. Sammaste kujunduse ja valmistamise tööd organiseerisid kohalikud elanikud. Algse samba mõõtmed tuletati Harju-Risti kiriku juures säilinud mälestussambast. Sambal olnute nimed saadi vanadelt fotodelt. Suur töö oli II maailmasõja ja kommunismiohvrite nimede otsimine – see oli hukkunute omastele emotsionaalselt raske.
Nõva kirikuaia Vabadussõja mälestusmärk taastati vanade fotode järgi 1989. aasta suvel. Telliti Vabadussõjas ja I maailmasõjas langenud ning teadmata kadunuks jäänud sõdurite mälestussamba koopia. Mõlemale poole seda sammast telliti kaks uut mälestussammast II maailmasõjas hukkunute ja kommunismiohvrite mälestuseks.
10. septembril 2002 tunnistati Nõva kirikuaias asuv Vabadussõja mälestussammas kultuurimälestiseks. Vabadussõja, I ja II maailmasõja ning kommunismiohvrite mälestussammaste eest- ja tagantvaade (august 2025).
Aita säilitada meie kultuurilugu. Nõva kirik vajab Sinu toetust. Kogudus on tänulik annetuse eest!
Nõva inimesed oli Läänemaal esimesed, kes punaste poolt hävitatud mälestusmärgi taastasid. Selleks tegi rahalise annetuse 375 inimest – peaaegu terve valla rahvas.
Pühapäeval, 6. augustil 1989. a toimus jumalateenistus ja pärast seda avati Nõva kirikuaias taastatud mälestusmärk. Avakõne pidasid õpetaja Tiit Salumäe ja Juta Siirak (kes oli toona Harju-Madise koguduse õpetaja ja lisaks hooldas ta aastal 1982 Nõva Püha Olevi kogudust). Nemad õnnistasid mälestusmärgi. Mälestusmärgi pidulikul taasavamisel esinesid koor ja solistid, pasunakoor ning rahvas laulis kaasa. Loeti salmikesi ja öeldi mälestusi. Sammaste ette pandi pärgi ja lilli. Rahvast oli rohkearvuliselt. Nõva kirikuaias asetleidnud suursündmust fotografeeriti ja filmiti.
Vabadussõja metallpärjad
Eesti Vabadussõjas langenud Nõva meeste mälestuseks tellitud metallpärjad leiti 2018. aasta kevadel kiriku kõrval asuva kabeli pööningult. Ühel pärjal on osaliselt säilinud lint kirjaga: „… langenud sõduritele, mälestavad Nõva usklikud“. Tegemist võib olla Nõva koguduse poolt Vabadussõja mälestussamba avamisele 9. septembril 1928 toodud pärjaga. Kuigi teise pärja lindid pole säilinud, võib oletada, et see oli Sõjaministeeriumi või Kaitseliidu poolt toodud pärg. Võib-olla see pärg kingiti mitte samba avamiseks, vaid Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamiseks 24. veebruaril 1929 ja ühtlasi Nõva kirikuaia mälestussamba esimese aastapäeva auks.
Kiriku kõrval asuva kabeli pööningult leitud restaureerimata Vabadussõja metallpärjad 2018 aastal
Ainukesel tänaseks teada oleval metallpärjaga Nõva Vabadussõja samba fotol on aga teistsugune pärg, ilmselt Sõjaministeeriumi või Kaitseliidu poolt toodu. See kõik sobib endise Nõva kiriku kellamehe Arnold Eriti mälestusega, et langenute mälestusmärgiga oli seotud kaks plekkpärga.
Hea kodulehe külastaja, vaata seda ajaloolist fotot, kus väikese koha Nõva inimesed nii rohkearvuliselt olid kogunenud Eesti riigi sünnipäeva tähistamisele – kirikuaias oli kohal üle poolesaja inimese! See näitab meile, kui oluline oli tol ajal rahvale oma riigi olemasolu. “Suuremat armastust ei ole kellelgi kui see, et ta jätab oma elu oma sõprade eest!” Jh 15:13 .
Pärg juuresoleval vanal fotol on väga iseloomulike tunnustega, valdavad on servast hõbedased loorberilehed koos ühe domineeriva suure õiega, ning täpselt selline pärg leiti ka Nõva kirikuaia matusekabelist. Selle pärja lindid pole säilinud, võib oletada, et need võimu vahetumisel kas hävitati või peideti.
Juuresolev ajalooline foto on talvine, seega ei saa sellel tegemist olla samba avamisega, ilmselt on pildil mõni 24. veebruar vahemikus 1929-1940. Võimalik, et see pärg on toodud mitte avamiseks, vaid samba esimesele aastapäevale 24. veebruaril 1929, ning Nõva koguduse poolt toodud pärg oli selleks ajaks juba kasutuses ning paigutatud kiriku seinale. Küllap viidi ka teine pärg peale foto tegemist kirikusse, kust neid siis iseseisvuspäeval ja võidupühal samba juurde välja toodi. Peale sõda viidi pärjad Nõva kiriku kõrval asuva matusekabeli pööningule ning jäid seal iseolemise taastamist ootama.
Tänaseks on peale Nõva metallpärgade teada ainult üks säilinud ajalooline Vabadussõja metallpärg – see leiti 2010 aastal Harju-Risti kiriku võlvide pealt ning on nüüd eksponeeritud naaberkoguduse kirikus.
Kaks Nõva kabelist leitud haruldast Vabadussõja mälestuspärga on tänaseks restaureeritud. Metallpärgade taastamistöö läks maksma 3000€ ja Nõva kogudus tänab kõiki heldeid annetajaid. Pärjad on paigutatud väärikale kohale kiriku eeskoja seintel. Nüüd kaunistatakse nende pärgadega Nõva kirikuaia Vabadussõja mälestusmärki Eesti Vabariigi aastapäeval, taasiseseisvumispäeval ja Võidupühal.
Metallpärjad Nõva kiriku eeskoja seinal. 24. august 2025.
Aita säilitada meie kultuurilugu. Nõva kirik vajab Sinu toetust. Kogudus on tänulik annetuse eest!
