Foto: Illimar Toomet
Nõva on kirjalikes allikates esmakordselt mainitud 1402. a., kui Padise klooster sai Lihula kloostrilt Lääne-Nigula kihelkonnas Nõva mõisa koos mõningate Lääne-Nigula kihelkonna küladega. Võimalik, et juba sel ajal kuulus valduse juurde ka kabel. 1653. a. viidi Nõva mõis koos juba eksisteeriva kabeliga Harjumaa Risti kihelkonna alluvusse.
Püha Olevile pühitsetud Nõva väikesest puitkirikust u 7 m edelas paikneb ristkülikulise plaaniga paekivist müüridega ajalooline surnukabel, sellest omakorda vahetult edela pool leidub maa sees vundamendikive. Vundamentide uurimisel 2015. a. EKA üliõpilaste praktika raames leiti, et tegu on u 15×18 m suuruse aedikuga; surnukabel asub täpselt selle ida-lääne suunalisel sümmeetriateljel. Ka ainsad mõisnike hauaristid paiknevad kõik selles aedikus; valdavalt on tegu on von Franzide kiviristidega.
1738 a. kuulus Nõva von Mohrenschildtidele. Teadaolevalt anti 1772. a. välja seadus, et kirikutesse ei tohi edaspidi matta. Von Mohrenschildtidel puuduvad kirikaias tähised, mis viitaks nagu oleks võinud antud kabelit kasutada hauakabelina. 1776. a. visitatsioon kirjeldab üheselt: “Väike kivist hauakabel kabelist lõunas on ehitatud 1773 Hedwig Katharina von Mohrenschildi tarvis, kes on sinna maetud ja müüritud”. Hauakabeli asukoht vastab ka igati tollastele kõige hinnatumatele hauaplatsidele kirikuaias ehk asub kiriku sissepääsu lähedal. Siiski ei välista see võimalust, et hauakabel võib olla ümber ehitatud mõnest varasemast hoonest, nt. olnud varasema puidust kiriku kivist kooriosa. Selle kohta hetkel täpsemad andmed puuduvad.
1778.-1833. a. olid Nõva omanikeks von Franzad. Ungern-Sternbergid omandasid Nõva 1833. aastal, hiljem pärisid selle von Baggehufwudt’id. 19. sajandil oli kasutusel ilmselt matusekabelina; hilisemal ajal surnukuurina, praegu lihtsa kabelina. Loe Nõva mõisa lugu siit.
***
Peagi 250-ne aasta vanune väike kivikabel on nii Nõva kandi vanimaid täpselt dateeritavaid hooneid kui ka näide ühest esimesest kirikusse matmist keelava seaduse järgsest lihtsast hauakabelist ning mis omakorda ei asu kihelkonnakalmistul, vaid selle abikiriku juures. Ei ole teada, millal hauakabel täpselt surnukuuriks või matusekabeliks kohandati. U 1830. aastatel tuli välja seadus, mis kohustas kirikute juurde matusekabelite ehitamist, kus surnut enne matust hoida. Arvatavasti oli Nõva hauakabel selleks ajaks küllaltki lagunenud, kuna enamus von Mohrenschildte lahkus Eestist juba 19. sajandil. Kuna seejärel kujundasid mõisa järgmised omanikud hauakabeli esise von Franzid enda perekonna hauapaigaks, ei olnud võimalik selles suunas avaneva uksega kabelit veel matusekabelina kasutada; see muutus tuli ilmselt alles 19. saj teisel poolel või isegi alles 20. sajandi alguses, mil viimased Ungern-Sternbergid olid oma perekonna rahula surnuaia uude ossa üle viinud.
Milline algne hauakabel välja nägi, võib oletada säilinud analoogiate põhjal (nt. lihtsam 18. saj kabel Keila või Kose kirikuaias vm). Võib oletada, et algselt oli hoonel kelpkatus, kuna paekiviviilude, millest küll ühtegi silmaga nähtavat märki ei ole, lammutamine oleks olnud ebatõenäoline. Seega on pärast algse kelpkatuse lagunemist hoone saanud lihtsama viilkatuse ning hauakabeli jaoks ebausutavad puidust viiluseinad. Samuti näitab levinud praktika Eestis, et omanike või kogukonna huvita ehk lagunema jäänud hauakabelite kohandamisel matuse kabeliteks ei hakatud ümbermatmist ette võtma, vaid aeti põrandaalune krüpt mulda täis; seega võib Hedwig Katharina von Mohrenschildt (või keegi veel?) suure tõenäosusega olla endiselt põrandaaluses hauakambris.
***
Nõva kirikuaia kabel on ühekorruseline krohvitud paekivihoone. Üldised mõõtmed on ~ 5,68 (5,82) x 5,76 (5,78) m, sisekõrgus põrandalt harja alla ~5,84 m.
Sissepääs hoonesse on läänest, kus on kahe poolega lauduksed; ülejäänud kolmes küljes on massiivsete piitadega aknad, mis kuni 2023. aastani olid kinnimüüritud. Hoonet katab lihtne puitkonstruktsioonis viilkatus, katusekatteks bituumenplaat (varem eterniit), mille all on laudkatus. Viilud on püstlaudisega kaetud. Räästad on lahtised, sarikaotsad lihtsad. Seinte sisepinnad on krohvitud ja värvitud, põrandal on valatud betoon, vahelagi on alt kaetud värvitud voodrilauaga.
Aastatel 2022-2023 kabel renoveeriti – remonditi välisosa, avati kinnimüüritud aknad, vahetati katusekate jm (tööde maksumus oli ~21 000€). Sisetööd on tulevikus kavas ja hinnanguliselt kulub sellele ~30 000€.
Remonditööd 30. juunil 2023. Foto: Nõva kogudus.
Aita säilitada meie kultuurilugu. Nõva kirik vajab Sinu toetust. Kogudus on tänulik annetuse eest!
Arveldusarve:
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Nõva Püha Olevi kogudus
Swedbank EE702200001120116909