Peapiiskop Urmas Viilma meenutus Nõva kiriku palverännuteest.

20. mail 2026 toimus Kirblas sinod. Sinodipäev oli asjalik. Peapiiskop esitles seal enda raamatut “Rist Kolbal” ja selle loo kirjutaja soetas ka endale ühe eksemplari, milles on ka ilus pühendus.

Peapiiskop Urmas Viilma raamatusse pühendust kirjutamas ja pühendus raamatu tiitellehel. Fotod: Illimar Toomet ja Ilmar Metsma.

Jäime sinodipäeva lõpus peapiiskopiga sundimatult ja vabalt vestlema tema palverännutee raamatust “Rist kolbal”. Meie vestlus oli kantud ka sinodi kavas olnud paneeldiskussiooni teemast “Kirik ja kogukond. Mis on päriselt oluline?” – kuidas lähendada kirikut ja kogukonda. Vestluses osales ka praost.
Nõva kogudusega seoses meenus peapiiskopile ammune lugu, mil 2014 aastal kutsus Nõva kogudus Toomkoguduse inimesed Nõvale talgupäevale appi ja ühiselt loodi palverännurada ümber Nõva kiriku (Vaikuse rada). Toona osales talgupäeval ka praegune peapiiskop.

Peapiiskop meenutas, et sellel palverännurajal sai vaadelda eemalt kirikutorni igast ilmakaarest, kuid palverännuteekond kirikusse ei viinud. Sai rajal vaid kõndida ümber kiriku, lugeda tulpadelt mõtisklusi ja kirikut kaugelt vaadelda. Talle meenus, et seal oli üks väga aktiivne inimene, kes kõike seda organiseeris.
Peapiiskop nentis, et kohalik kogudus tegi valmis atraktsiooni, mis ei juhatanud inimesi kirikusse.
Ta ütles, et on seda episoodi ühes oma jutluses kasutanud kujundliku pildina, kuidas palverännurada kirikusse ei vii…

Nõva kirik kaugemalt vaadelduna. Foto: Illimar Toomet