Püha Olavi palverännutee koosolekul osalejad Lihula mõisa saalis 26. veebruaril 2026. See oli esimene nii kõrgetasemelise esindatusega Olavitee projekti koosolek, kus osalesid ka EELK Nõva Püha Olevi koguduse Olavitee töögrupi liikmed õpetaja Kristo Hüdsi ja koguduse juhatuse liige Ilmar Metsma (Nõva koguduse töögrupis osaleb ka hr Jaan Bärenson, kes täna osaleda ei saanud). Nõva koguduse töögrupp on Püha Olavi palverännutee projektijuhtidele tõhusaks partneriks. Kohal olid Läänemaa KOV-ide juhid ja ametnikud, EELK Saare-Lääne piiskopkonna kõrged vaimulikud (piiskop Anti Toplaan, praost Kaido Saak, abipraost Küllike Valk ja piiskop emeriitus Tiit Salumäe) ning mitmete koguduste vaimulikud – Karuse Margareeta koguduse õpetaja Meelis Malk, Vormsi Püha Olavi koguduse õpetaja Ants Rajando, Haapsalu Püha Johannese koguduse õpetaja Mart Salumäe jt koguduste esindajad. Arutelul osales 37 inimest. Foto: Nõva kogudus.
Fotod: Kristo Hüdsi.
Püha Olavi palverännutee – aeglus, vabadus, lihtsus, muretus, vaikus, spirituaalsus…
Päevakava esimese poole (~60 min) sisustasid ülevaated. Moderaator: Anton Pärn, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid juhatuse liige.
Ettekanded:
- Tallinna Ülikooli professor ja SA Olav Püha Fondi nõukogu liige Kersti Markus andis ülevaate Püha Olavi palverännutee ajaloolisest taustast;
- Visit Saaremaa Turismi- ja turundusteenistuse juhataja Anu Lomp andis ülevaate Püha Olavi palverännutee arengutest Saaremaal;
- EELK Saare-Lääne piiskopkonna piiskop Anti Toplaan tõi kiriku vaate kavandatava palverännutee mõttele.
Päevakava teine pool (~60 min) oli kavandatud osalejate küsimustele ja vastustele ettekandjatele ning vabaks aruteluks.
Loe koosoleku protokolli siit.
Loe Püha Olavi kohta siit.
Hr Anton Pärn tänas kõiki kohalesaabunuid ja juhatas koosoleku sisse, andes kokkutulnutele üldise ülevaate Püha Olavi palverännutee projekti hetkeseisust Eestis. Foto: Nõva kogudus.
Professor Kersti Markuse ettekanne käsitles Püha Olavi palverännutee olulisust Eesti vaates Euroopa Kultuuriteena. Foto: Nõva kogudus.
Pr Anu Lomp tõi oma ettekandes mitmeid detailseid näited Püha Olavi palverännutee trajektoori märkimisest Saaremaalt. Töö, mida Anu on Saaremaal Olavitee projekti osas teinud, on väga inspireeriv ja muljetavaldav!
Piiskop Anti Toplaan tutvustas koosolekul osalejaile EELK peapiiskop Urmas Viilma raamatut “Rist kolbal”, mis räägib palverännakutel käimisest. Piiskop toetas Püha Olavi palverännutee projekti ja viitas, et EELK kogudused on selles projektis kindlasti abiks, sest koguduste juures olev kohalik taristu võib palverändajaile sobida. Foto: Nõva Kogudus.
Püha Olavi palverännutee arutelu jätkus vestluspaneelis. Küsijaid oli palju ning huvi ja toetus projekti osas suur. Anton Pärn tunnustas Olavitee projektis aktiivse hoiaku võtnud EELK Nõva Püha Olevi kogudust. Foto: Nõva kogudus.
Püha Olavi palverännuteed tutvustavad trükised Lihula mõisas 26. veebruaril 2026. Foto: Kristo Hüdsi.
EELK Nõva Püha Olevi koguduse töögrupp osaleb aktiivselt palverännutee Eesti teekonna loomise initsiatiivgrupis.
26. veebruaril 2026 toimus Lihula mõisas Püha Olavi palverännutee arutelu-koosolek. Eesti osaleb Euroopa Nõukogu kultuuriteede leppes, mille kaudu tutvustatakse Euroopa ühist kultuuripärandit ning arendatakse kestlikku kultuuriturismi. Püha Olavi palverännutee hõlmab mitmeid Skandinaavia ning Euroopa riike.
Eestis veab Püha Olavi palverännutee projekti SA Olav Püha Fond, kelle missiooniks on aidata rahastada uuringuid, mis on seotud Püha Olaviga ning arendada tänapäevast palverännuteed Eestist Norra, Trondheimi. See on osa Euroopa Nõukogu kultuuriteede võrgustikust, mille roll on levitada teadmist Püha Olavi kultuuriteest ja palverännakute pärandist. Püha Olavi palverännutee ühendab nelja peamist suunda – Püha Olavi pärand, kultuuripärand, kultuuriturism ja palverännaku tänapäevane tähendus, maastik ja kestlik areng. Kuningas Olav seob viikingiaegse kultuuri kristlikuga – Pühale Olavile pühitsetud kirikud markeerivad Lääne- ja Põhjamere ümbruses kunagisi sadamakohti ja kaubateede võrgustikku ning saared ja ranniku-Eesti on olnud osa Skandinaavia kultuuriruumist. Olavitee kujundab ümber kehtivat narratiivi Eestist kui Ida-Euroopast ja toob kultuuripärandi huvilised piirkondadesse (pärandturism), kuhu nad muidu ei satu. Palveränd on populaarsust koguv liikumise viis, sidudes vaimse väärtuse füüsilise pingutusega.
Kuula 13. veebruari 2026 raadiosaadet Püha Olavi palverännuteest siin- ja sealpool Läänemerd siit.
