Jõulud: valguse sünd keset maailma valu
Vaata, pimedus katab maad ja pilkane pimedus rahvaid, aga sinu kohal koidab Issand ja
sinu kohal nähakse Tema auhiilgust. (Js 60:2)
Armas sõber! Talv on jõudnud oma vaiksel sammul meie lävele. Päevad on lühikesed ja õhtu laskub kiiresti, ent just siis hakkavad kodude akendel süttima väikesed tuled, märgid sellest, et inimene igatseb valgust, soojust ja lähedust. Jõuluajal on meis kõigis sees eriline vajadus peatuda ja kuulata, mida süda sosistab.
Advendiaeg on Petlemma tee – tee, mis kutsub meid samm-sammult lähemale Jumala antud valgusele. See on aeg, mil me otsime südamest rahu ja lootust ning valmistame ruumi Kristuse sünni imele. Jõulud ei ole ainult kaunis komme, vaid Jeesuse Kristuse sünnipäev. See on sündmus, mis puudutab inimesi üle maailma ja kinnitab, et Jumal tuleb meie juurde just siis, kui elu tundub habras ja pime.
Sel aastal meenus mulle lugu poisist nimega Günter. Tema lapsepõlve lõhestas sõda, sest tema isa mobiliseeriti sõtta ning ema ei suutnud pere rasket olukorda enam kanda. Valus otsus viis olukorrani, kus ema pidi pojast loobuma ning Günter sattus lastekodusse, kus ta kandis hüljatuse ja kaotuse haavu. Seal kohtas ta Kurti, haiget poissi kel oli langetõbi, kuid kelle sees põles ometi soe ja lahke valgus. Kurt rääkis talle esimest korda jõulude tõelisest tähendusest: valgusest, mis ei kustu ka suurima pimeduse ajal. Kui Kurt ühel advendihommikul kokku varises, haiglasse viidi ja enam tagasi ei tulnud, hüüdis murtud südamega Günter: „Elu on nõme! Mis nendes jõuludes üldse erilist on?“ Seepeale vastas talle üks vaikne tüdruk ratastoolis: „Jõulud on erilised, sest valgus tuli maailma just siis, kui elu oligi nõme.“
See lause kõnetab kõiki, kes täna elavad haiguse, leina, üksinduse või kurnatuse keskel. Jõulud ei eelda, et kõik oleks korras, jõulud kuulutavad, et Jumal astub meie kõrvale just nõrkuse ja pimeduse ajal. Nii sündis Jeesus: haavatavana, lihtsate inimeste keskel, siia pimedasse ja katkisesse maailma. Jõuluajal koguneme Jumala rahvana, üle kogu maailma kirikutesse, jõulusõime juurde. Me tuleme koos vaatama seda valgust, mis murdis maailma pimeduse ja kuulama rõõmusõnumit, mis kannab läbi aegade.
Tänan Jumalat, et meie kirikud Eestimaal on tänaseni avatud, see on suur arm ja eesõigus. See on tõeline kingitus, et meil on koht, kuhu tulla, kus palvetada, kust leida lohutust ja kus kogeda Jumala ligiolu. Palume üheskoos rahu pärast, et sõjad ja sõjakoledused lõppeksid, et rahvaste vahel tuleks leppimine, andestus ja sünniks uus algus. Palume, et Jumala rahu võiks katta neid paiku, kus täna on palju valu, hirmu ja ahastust.
Armas kaasteeline, soovin sulle südamest, et jõuluvalgus leiaks tee sinu südamesse. Et sinu kodus oleks lahkust ja soojust. Et sa märkaksid neid, kes vajavad toetust, ja lubaksid ka endal abi vastu võtta ning, et kuuleksid sel jõuluajal kõige olulisemat sõnumit: „Sa oled armastatud!
Just praegu. Just sellisena, nagu oled.“
Õnnistatud jõulupühi ja rahurikast uut aastat!
Kristo Hüdsi
EELK Nõva koguduse õpetaja AD 2025
