Foto: Nõva kogudus
Käes on november – rahvakalendris hingede kuu. See on aeg, mil sügise vaikuses ja küünlaleegi helgis mõtleme elu haprusele, igavikule ja neile, kes on meist juba lahkunud. See on mälestamise, andestamise ja leppimise kuu, mil pöördume tagasi oma juurte juurde ning meenutame tänutundega neid, kelle töö ja hool on meile elu andnud. Piibel ütleb: „Austa oma isa ja ema, nõnda nagu Issand, su Jumal, sind on käskinud, et su päevi pikendataks ja et su käsi hästi käiks sellel maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab.” (5Ms 5:16) See käsk kõlab kui elu ja õnnistuse tõotus – austus vanemate vastu on ühtlasi austus Jumala enda vastu, kes on elu andja.
Kristlik usk kinnitab, et inimese hing on surematu. Surm on vaid ihu ja hinge lahutamine – ihu laguneb, kuid hing läheb vastu Jumala kohtule ja ootab ülestõusmist Jeesuse Kristuse taastulemise ajal. Nagu Kristus on üles tõusnud surnuist, äratab Ta viimsel päeval kõik inimesed – “need, kes on teinud head, elu ülestõusmiseks, aga need, kes on teinud halba, hukkamõistmise ülestõusmiseks.” (Jh 5:29). Seepärast on hingede kuu aeg palveks, meenutuseks ja tänuks. Kutsun kõiki tulema oma kodukirikusse, süütama küünal lahkunute mälestuseks ja mõtlema ka omaenda hinge eest hoolitsemisele. Kui soovid eestpalvet või hingehoidlikku vestlust, võta ühendust oma koguduse õpetajaga, sest iga hing on Jumala jaoks kallis.
Õpetaja Kristo Hüdsi
Foto: Illimar Toomet