Armsad vaimulikud, head õed ja vennad!
19. septembril meenutatakse taaskord 1944. aasta suurpõgenemist, millest möödub 81 aastat. Nõukogude okupatsiooniarmee eest põgenes 1944. aasta hilissuvel ja sügisel hinnanguliselt 80 000 inimest. Põgenemise haripunkt oli ajavahemikus 19.–23. september. Kodust ja koguduste juurest pages repressioonide hirmus tuhandete teiste hulgas 72 luteri kiriku vaimulikku. Laeva- ja paadipõgenikest ei jõudnud paljud kunagi sihtkohta, sest uppusid Läänemeres.
Kutsun üles reedel 19. septembril kell 17.00 helistama kõikjal Eestimaa kirikutes, kus see on võimalik, mälestuskellasid. Ühtlasi palun pühapäeva, 21. septembri jumalateenistustel mälestada suurpõgenemisel hukkunud tuhandeid kaasmaalasi, kes olid sunnitud kodudest lahkuma, et päästa enda ja oma lähedaste elu pealetungiva punase terrori ees. Ühtlasi täname Jumalat kõigi nende kümnete tuhandete eestlaste eest, kes läbi ohtude vabadusse jõudes säilitasid elu ning hoidsid paguluses alles eesti keele, kultuuri, identiteedi ja Eesti Vabariigi järjepidevuse.
„Aga oma ahastuses nad kisendasid Issanda poole ja tema päästis nad nende kitsikustest. Ta muutis maru vaikseks ilmaks ja vete lained jäid vakka. Siis nad rõõmustasid, kui lained soiku jäid, ja ta viis nad igatsetud sadamasse.“ Ps 107:28-30
Rahu- ja õnnistussooviga
+Peapiiskop Urmas Viilma
Illimar Toometi fotol on Nõva kiriku kaks kella, millest suurem on kirikule annetatud Juhan Pillaparti mälestuseks aastal 1891. Kellal on Jeesuse sõnad (Lk 15:10): „Nõnda, ma ütlen teile, tõuseb rõõm Jumala inglite ees ühe patuse pärast, kes meelt parandab.“ Väiksem kirikukell on aga annetatud Ado Rosmani mälestuseks aastal 1893.