Foto: Illimar Toomet
Randlased on ohvrilaevade kirikutele annetamist tundnud juba ammu. Keskajal oli levinud ka laevakujutiste maalimine freskodena, eriti palju leidub niisuguseid seinamaale Gotlandi kirikutes. Rannakirikutes on olnud vanast ajast tavaks tuua pühakotta laevamudel, mis meenutab merel kohatud raskusi ja õnnelikke pääsemisi. Skandinaaviamaades on see tava väga laialdaselt levinud. Meri on mehele rohkem kui paljas vesi .
Nõva kiriku laetala küljes ripub laeva makett, mille 2016 aastal kinkis kirikule hr Marko Raat.
Kirikus seda laeva vaadates mõtleme merel kala püüdmas käinud meestele, kes iga ilmaga oma tööd tehes noota paati hiivavad. Piiblis, Matteuse raamatu 13. peatükis on Tähendamissõna noodast. Selles võrreldakse taevariiki noodaga ja inimesi kaladega…
Mt 13:47 Veel on taevariik nooda sarnane, mis heideti merre ja mis vedas kokku igasuguseid kalu. Mt 13:48 Kui noot sai täis, veeti see rannale, istuti maha ja koguti head kalad korvidesse, halvad aga visati minema. Mt 13:49 Nõnda on ka selle ajastu lõpul: inglid tulevad ja eraldavad kurjad õigete keskelt…
Laev on kiriku trepil, trümmiluugid avatud. Vaiksel Laupäeval 19. aprillil 2025
Laeva trümmis on kiri:
“See, 1950datel Pärnu kandis mängulaevaks tehtud robustne, ilus ja merekindel kaljas hakkab nüüd Nõvalt merele minejaid kaitsma. Pühendatud naaber Vovale, “kala pole” Heinole, Pagar Hannole, Mikiver Ainile, Kännu Annole, Liiva Jürile ja Siimule, Erita Aivarile ja ta poistele Alarile ja Argole, Peraküla Tiidule, ja kõigile teistele, kes jätkuvalt käivad siit rannast võrke nõudmas. Et nad alati merelt tagasi tuleksid. Olgu ta nimeks “Vajuv vesi”, Nõval fillmitud “Arabella” järgi. Kõik mänguasjad, mis laeva trümmis välja tulid, läksid ka tagasi sinna. M.R. Rannaküla võrgukuurist Olevipäeval 2016
Voval lesta kilo 2.- eur /kg. Sel kevadel jõudis ümarmudil Nõvale ja on ilmselt viimane aasta iseseisva Nõva vallana. Kevadel oli pääsukesi ja kogritsaid vähe aga päikest väga palju.“
Vaade kantslist. Foto: Illimar Toomet