Nõva mälestussamba metallist pärjad tulid välja kevadel 2018 matusekabeli pööningult. Ühel pärjal on osaliselt säilinud lint kirjaga: … langenud sõduritele, mälestavad Nõva usklikud. Tegemist on ilmselt Nõva koguduse poolt samba avamisele 9. septembril 1928 toodud pärjaga.
Ainukesel tänaseks teada oleval metallpärjaga Nõva vabadussamba fotol on aga teistsugune pärg, ilmselt Sõjaministeeriumi või Kaitseliidu poolt toodu. See kõik sobib endise Nõva kellamehe Arnold Eriti mälestusega, et langenute mälestusmärgiga oli seotud kaks plekkpärga.
Pärg juuresoleval vanal fotol on väga iseloomulike tunnustega, valdavad on servast hõbedased loorberilehed koos ühe domineeriva suure õiega, ning täpselt selline pärg leidus samuti matusekabelis. Selle pärja lindid pole säilinud, võib oletada, et need võimu vahetumisel kas hävitati tahtlikult või peideti.
Juuresolev ajalooline foto on talvine, seega ei saa sellel tegemist olla samba avamisega, ilmselt on pildil mõni 24. veebruar vahemikus 1929-1940. Võimalik, et see pärg on toodud mitte avamiseks, vaid samba esimesele 24-ndale veebruarile 1929, ning Nõva koguduse poolt toodud pärg oli selleks ajaks kolinud juba kiriku seinale. Küllap viidi ka teine pärg peale foto tegemist kirikusse, kust neid siis iseseisvuspäeval ja võidupühal samba juurde välja toodi. Peale sõda pärjad kas viidi või sattusid kiriku remondi käigus matusekabelisse ning jäid seal iseolemise taastamist ootama.
Tänaseks on teada ainult üks säilinud ajalooline vabadussamba metallpärg, mis tuli välja Harju-Risti kiriku võlvide pealt aastal 2010 ning asub nüüd naaberkoguduse kirikus.
Plaan on ka Nõva mälestussamba haruldased mälestuspärjad restaureerida ning eksponeerida kiriku seinal.
Kõigil, kes soovivad ajaloo tunnistajate taastamises osaleda, on võimalik teha sihtannetus koguduse kontole:
EELK Nõva Püha Olevi kogudus, EE702200001120116909, lisades selgitusse „metallpärjad”.
Orienteeruv summa, mis oleks vaja pärgade restaureerimiseks koguda, on 2500-3000 eurot. Kui annetusi koguneb rohkem, kasutatakse seda kiriku restaureerimiseks ehk siis nende kohtade ettevalmistuseks, kuhu pärjad välja pannakse.
Samuti on väga oodatud fotod ja lood nii samba avamisest kui selle hävitamisest aastal 1949 (oletatavalt).